Üksi keset õhtust udu

Pärast äikest. Päris vaikselt ja viivuke enne loojangut. Rohi oli pea-aegu üle pea ja säääääski oli põrgulikult. Milline piin. Aga see-eest oli ilus.

Kui hein kasvab lihtsalt mühinal üle pea

maarjahein, rebasesaba no ja põldtimut on muhepehmed
mühatavad
jah, jah , jah, JAH, jah, jah
varvaste all
k u i

miski keerutab kreem-lambukesi pilvepiiril
lennutab sinna suitsust pääsusid (smokingutega) kah
imeviisil

vuhisevaid rääkusid

krääk, rääk, rääk
Sina Sina Rukkirääk
ei näe, ei näe
oled peitu pugend
aga näitle, näiteks.

eip! teps mitte!
ihhiii!

kihista, kõkuta mul` kõrva
mis kavaluse võiksin saata korda
on hirmjube tahtmine pisut silmata ja piiluda jaja kiigata
üle sahiseva müüri
mis ritsikaid, poognatega viiuleil
tigusid, põrr-põrr-juunipõrnikaid ja Sind
on täis
päris lõhkemiseni

ma tean, kuhu tüürid!
jajah - eks minema, minema, minema

krääks, krääks, krääk
Rukkirääk
ah, ära märgi
(toda toonesepadki ei taoks)
et ei muhvigi mul` räägi
oled kadunud mu jaoks
nõnda põrgulikult kahju...
et
kas jääb
tõesti (vist??) nii
?

Kevadõhtu, Spring evening

Maikuu kadus nii kiiresti käest, õieti ei näinudki teist. Võililled ja toomingad ei saanud õitsema veel hakatagi, kui juba aeg sai täis. Suvelt ootame paremat.

Ainult üks, Only one

Tjah, uus maikuu tuleb juba, nii et siis pea aastatagune pilt. :P

Või lill...

Tänuväärne taim.

võililled päikseloojangus / dandelions in the sunset