Wha? Ta on pikem, kui meie!?

Kuidas see võimalik on?!

Kimbuke valgeid... White bouquet...

Paks udu kattis metsa pea-aegu keskpäevani. Raiesmikul laius metsanotsude paradiis - müdamülgas.

Suur-kirju sügiseses metsas

Ees oli parajasti makrotamiseks sobilik objektiiv. Mul oli aega küll see vahetada tele vastu, aga ei kippunud seda tegema. Alati ei olegi vaja, mulle meeldis niiviisi rohkem.

Great spotted woodpecker.

Harilik metsavaht, Usual forest-froth

Päris roostepunase ojakese alguseni veel ei jõudnud.

Sipelgakindlus, Ant hill

Septembrikuu lõpp ei ole enam kaugel...

Lind Vaikusest

Blackbird.
Suvi.
Joovastav, niiske ja parandamatult udune.

Kardinate taga, Behaind the curtains

Hämar. Veidi veel, ja tagasiteed poleks ehk leidnudki. See oleks olnud alles põnev kogemus.

Illusioon sügisest, Illusion of the Autumn

Täiuslik koht? Vähe öeldud. Paradiis? See pole see. On midagi rohkemat. Hingemaastik ehk? Judinad jooksevad kikivarvul üle selja... tahaks tagasi... kohe, varsti...

Pilt sai vähe suurem, kui vaja, nii et tervet pilti näeb kui klõpsata hiirega parem klõps ja sealt `vaata pilti`. Aga kuna ma olen laisk, siis ümber tegema ei hakka.
Panoraam kolmest pildist.

Kiirustaja, Hurry up

Õnn, Happiness

Avastasin selle hobuseraua kaks aastat tagasi kasetüvel mõnusasti lösutamas. Siiamaani on ta sinna paigale jäänud ja vahepeal on ainult natuke rohkem sammalt selga kasvanud.

Puhkepaus, Respite

Olen väheke tõbine. :( Seega on siin üks pilt augustikuu teisest poolest.
Arvatavasti luhakõrsik, Lestes Sponsa.

Klaasist silmad, Eyes of Glass

või siis silmakoerliblikad.

Sinisel, On the blue

Männimetsaserval on üks paik, kus kasvab päris palju peetrilehti.

Parkimisplats, Place to park

See ratas omab õnneks pidureid.

Soojus, Warmness

Sügisel, kui aega on rohkem, tuleb ikka vahest tuju kaevata vanades piltides. Sahtlist tuli pärast mõningast laagerdumist välja selline foto. Ei teagi, miks ta juunikuus ei kõlvanud siia riputada, kes teab, äkki jäi kahe silma vahele.

Kevadel, just siis, saabusid siia täksid. Ei, mitte need, kes pujude otsas kõõluvad ja oma maheda täksimisega naabreid hoiatavad, vaid nende sugulased. Iga lind on isemoodi, nii ka kivitäksid.