Kui hein kasvab lihtsalt mühinal üle pea

maarjahein, rebasesaba no ja põldtimut on muhepehmed
mühatavad
jah, jah , jah, JAH, jah, jah
varvaste all
k u i

miski keerutab kreem-lambukesi pilvepiiril
lennutab sinna suitsust pääsusid (smokingutega) kah
imeviisil

vuhisevaid rääkusid

krääk, rääk, rääk
Sina Sina Rukkirääk
ei näe, ei näe
oled peitu pugend
aga näitle, näiteks.

eip! teps mitte!
ihhiii!

kihista, kõkuta mul` kõrva
mis kavaluse võiksin saata korda
on hirmjube tahtmine pisut silmata ja piiluda jaja kiigata
üle sahiseva müüri
mis ritsikaid, poognatega viiuleil
tigusid, põrr-põrr-juunipõrnikaid ja Sind
on täis
päris lõhkemiseni

ma tean, kuhu tüürid!
jajah - eks minema, minema, minema

krääks, krääks, krääk
Rukkirääk
ah, ära märgi
(toda toonesepadki ei taoks)
et ei muhvigi mul` räägi
oled kadunud mu jaoks
nõnda põrgulikult kahju...
et
kas jääb
tõesti (vist??) nii
?