...
liiga täiuslik
et olla
reaalne
märts on niikuinii ebareaalne
või
esmaspäev, 28. veebruar 2011
reede, 25. veebruar 2011
neljapäev, 24. veebruar 2011
Suitsupääsukesed ja hõberemmelgas
Ma hoidsin selle pildi just tänaseks päevaks.
Õnne, EV. Õnne.
93 on ikkagi ju päris palju.
kolmapäev, 23. veebruar 2011
Paadunud romantikutele
Sa võta tõest viimne tõde ja ilust võta viimne ilu (J. Liiv)...
Üks paljudest sinitiibadest - või taevastiibadest. Kõik on päris sarnased. Ja kui ei tea, mida tähele panna, siis eristada ongi tavalisel silmal võimatu. "Ah, mingi liblikas... " Arvatavasti ongi mõnele kindlasti üllatuseks, et peale kollaste ja kirjude on veel liblikaid olemas. Näiteks ristikheina-tevastiib.
Nina maas on hea käia.
Näeb. Ja palju.
pühapäev, 20. veebruar 2011
laupäev, 19. veebruar 2011
reede, 18. veebruar 2011
esmaspäev, 14. veebruar 2011
pühapäev, 13. veebruar 2011
Jäiselt külm
Rügame nüüd kahel rindel... Mis ei tähenda mitte midagi muud, et siia saavad ikka kõige südamelähedasemad mõtted ja pildid aga SIIA võib ka vahest pilgu peale visata.
Lihtsalt kõnnib minema
Üle pika aja käisin jahil... Tuul oli õigelt poolt ja valgus oli hea. Harva on hetki, kui trehvad kitsele peale enne, kui tema sind näeb. Uneles seal pajuvõsa veeres, kõrvad igasse suunda keerlemas nagu lokaatorid. Ja siis, kui mina juba olin pea-aegu jõudnud just sinna õigesse kohta ja piisavalt lähedale, (et mitte segada ja lootusega lihtsalt koos lumes pikutada, tema mäletsemas ja mina vahetevahel ehk klõpsutamas) siis ta tõusis püsti, ringutas mõnusalt ja kõndis minema. Pärast ma sain teada küll, kuhu ja miks. Jälle need kokkusattumised!
reede, 11. veebruar 2011
Murre
See on see koht, mis nüüd on teisiti. Küll sula toob selgust sellest, mis alles jäi. Minemine oli ainult viitsimise asi. Need on need riismed, mis endas ööviiuleid peidavad, kui sinna poolkogemata otsa koperdada ja pärast joobnult tagasi kõmpida, ai kurja, mis see küll oli?
Nii et näha kõike, aga ometi ainult kaduv-väikest osa olemasolevast, kuulda kõike, aga ainult seda, mida kuulda võimalik. Oojaa - tunda hirmu, kuid ometi mitte kui midagi karta, mõelda, nagu jahitav aga samas sildistatud jahtijana, ainult et tegelikult olla mitte kumbagi neist. Nagu loom... aga mõelda teisiti. Uksi polegi, ainult kummastav võserik.
kolmapäev, 9. veebruar 2011
reede, 4. veebruar 2011
Viiuldaja
Heinaritsikas ööviiulil. Ööviiulid on rohekad ja kahelehised käokeeled, jumalikult lõhnavad, aga ometi nii tagasihoidlikud ja täiesti kodumaised orhideed.
kolmapäev, 2. veebruar 2011
teisipäev, 1. veebruar 2011
Kas tuled?
Sookurg, Grus grus.
Lugu on nii pikk et siinkohal seda kirjutama ei hakkaks. Mitte et justkui been there done that, vaid rohkem mis mõtted peas mõlkusid ja üldse oli kaunis huvitav kogemus oma unenägudega (nii paljukest kui tookord uneaega anti, tund või paar ehk, kui sedagi, mille tagajärg oli õudne väsimus) sookurgede tiibade kaisus olla.
Tellimine:
Postitused (Atom)
