Suveõhtul, mere ääres

Suveõhtul, mere ääres... ilus oli.
Ja soe. Meri loksus tasakesti vastu muuli ja tuul sasis juukseid.
Ei tea ainult, miks hing ihkab ikka selle järgi, mida ei ole? Kui on talv, tahaks suve.
Täna just nii mõtlesingi kui vaevalt paarsada meetrit, ühes käes statiiv ja teine käsi sõrmikutes juba ilmutamas külmumismärke, lausa kurguni lumes sumasin. No oli seda vaja - ja selgus, et ega ikka olnudki. Sai jah tublisti lõõtsutatud, aga pilti ei tulnud kusagilt. Mahavisatud aeg? Nii ei saa ka ütelda.

Sest ilus oli!