Aga enne pimedust tuli valgus

Sellistel puhkudel tekib tunne, et oleks veelgi ilusam, kui ühel kuivanud oksal keegi vastu vaataks... händkakk näiteks...

Läbi roheluse

Kährik.
Oktoober on pildilisest poolest õudus omaette. Parandan, õudus kuubis. Oleks juba kevade.

Haavikuemand teel männikusse

Jaa, see aasta sai jänks ka pildile. Sõitsin parajasti rattaga soo poole, kui tema seal tee peal jalga puhkas. Mis muud, kui tele ette ja kruusa krudisedes kõhuli.

Supervõimed

Kas ei ole imetlusväärne, milline lihasjõud peab väiksel valgel krabiämmelgal olema! Ja võib-olla ei saa ta endale iga päev sellist praadi lubadagi.

Tema ettevaatlikud silmad

Tuulevaikus

Jaa, teil on õigus! Jälle see pihlakas! Silmapiirilt tõusis kuu ja valgus oli imelik, autentseid värve vist ei saavutanud (aga see võis tulla ka Cokini-filtrist).

Hilja õhtul

Ma päris täpselt ei teagi, millal hakkasin aru saama, et tõmban ise endale ebaõnne kaela.

Sinikamaa

ND4 oli vist ees. Ja ega seda valgust kaua olnud, mõne hetke pärast muutus kõik ilmetult halliks.

Spontaanne kurv

Kätte on jõudnud oktoober ja tagasivaade septembrile fotograafilisest seisukohast on nukker - ainult 4 postitust!? No ma vähemalt proovisin, sest nimetatud arv kordi ma tegelikult tõesti käisingi tõsisemalt (silmad ja kõrvad lahti) metsas ringi...

Mäletatavasti vahepeal nurisesin oma optika üle, aga nüüd on klaasiread leidnud täiendust (kes huvi tunneb, see vaadaku ülevalt menüüribalt kohta, kus ma endast olen natuke kirjutanud). Amatöörid räägivad tehnikast, profid räägivad piltide müügist, aga fotograafid räägivad valgusest...

Magusat valgust juba niisama lihtsalt ei leia. Seda tuleb otsida. Juba Tammsaare ütles, et tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus.