Sõbrapäevaks

Vahepeal tekkisid mõned mõtisklused selle pildi alla. Niisiis lugu oli nõnda, et olin kusagilt tagasi jõudmas. Ja oli vist kiire ka. Vist.
Aga pisike ojakene kiirustas ja jooksis ja mullitas ja ei saanud teisiti, kui tuli tahtmise uurida, kuhu ta viib. Noh, seda ma teada ei saanudki. Vahest ongi nii parem.
Ühes ojasopis veetsin hulga aega. Pildistasin vahtu.
Kõik muutub. Ühel pildidl oli vahusüda. Aga järgmisel enam mitte. Miski ei jää endiseks.