Nägin teel üht rebast. Rebane jooksis pärast mõningast mõtisklemist üle tee. Nägin teda korraks veelkord. Siis läksin edasi. Pärast kilomeetrit, võib-olla ka kahte, oli teel teine, noor rebane.
P.S. need polnud (nii kahjuks kui ka õnneks) ristikupõllu rebased. Tahaks mõnda neist kutsikatest (või ka noorrebastest) uuesti näha...
Tegelikult oli see kohtumine päris kummaline.
Paar minutikest sain teda jälgida.
Aga siis läks ta rahulikult tagasi pajupõõsastesse. Ainult kolm pilti sain, ja siin nad on.
Ühel õhtul läksin ristikupõllu poole, lootuses leida sealt mõni kitseke. Kitsi ei olnud. Aga heinas krabistas miski. See miski ronis kase otsa. Mõni aeg püsis ta seal, ilmselgelt häiritud minu kohalolekust. Otsustasin veidi oodata. Pahaselt podisedes hüppas ta ühelt kaselt teisele. Mulle jäi mõistatuseks, kuidas tal seal õnnestus püsida, aga maha ta ei potsatanud, kuigi kaseoksad väga peened näisid.
Siis jätkas ta oma teekonda, endiselt susisedes ja turtsudes. Mööda lepaoksi jõudis ta ühe vana tiheda kuusepuuni. Mind ta eriti ei paistnud kartvat. Pärast mitut katset jõudis ta kuuseoksteni, ning seal jooksis ta veidi ringi. Lõpuks keris ta minust paari meetri kaugusel end okstes mõnusasti kerra, ja pärast seda ei olnud peale kerge tuulesahina midagi kuulda.
Sümpaatne loomake. =)
Ma parandan ennast...
Ma ei ole veel kohanud nii armast looma. Temas oli midagi rohkemat.
Ükskord augustis. Metskitsed on kaunis graatsilised loomad. See pilt sündis, nagu ikka, täiesti ootamatult (sellepärast olin sunnitud lõikama portreeformaati). Üks minu vaieldamatutest lemmikutest.
On vaimustav, kuidas valgus võib nii kiiresti muutuda. Loetud sekundid - ja näeb juba hoopis midagi muud. See möödub nii kiiresti, ja võib olla hingematvalt kaunis. Ühel hetkel võib olla kõik piimjasse uttu mähitud, minut hiljem tundub, nagu poleks seda kunagi olnudki.
Augustikuu oli siis.
P.S. Oskab keegi öelda, millal kaob see masendavalt hall pilvisus? Ja hommikuti sirutab päike oma kiired läbi kastemärja rohu?
Täna oli selline veider päev, et ma nägin neljandat korda ühte teatud haigrut väikselt tiigilt lendu tõusmas.(kella kaheksa ajal hommikul) Veider.
...kitseta...
Aga jah, metskitsemamma koos tallekestega luusib ringi. Ent taevas on ikka veel masendavalt hall.
Aga sinna lähen ma tagasi. Kuigi seal tehti lageraiet, jäi allikas õnneks alles, see koht on looduskaitse all.
Copyright © Yyhely Hälvin 2008-2011, Blogger template 'Photoblog' by Ourblogtemplates.com 2008
Back to TOP
