Hei sõbrad! Momendil olen kolinud oma fotodega SIIA. :)
Kuidagi on kujunenud nii, et juba jupp aega on fotograafia mõnes mõttes minu jaosk enam-vähem varjusurmas (?) olnud, aga kui aega saab, ehk ikka riputan mõne üles ka. Sain endale nüüd filmikaamera ka, eks vaatame mis sealt välja tuleb - midagi uut oli lihtsalt vaja. Muidu hakkab igav.

Uus aasta

Kallid loodusesõbrad, fotosõbrad, loodusfotohuvilised, unistajad, romantikud jne jne!

Mõneti on mul natuke kahju, et nüüd juba möödunud 2011 aasta viimased kuud sootuks siin ilma piltide ja illustreeriva materjalita on jäänud. :(

Võib-olla on blogspot oma aja minu jaoks ära elanud. Võib-olla mitte.

Midagi pole teha, nii ta läks ja oma osa on siin kaalukausside ja mõnede muude asjade ümberpaigutumises minu mõttemaailmas (ja igast muude jamade susservusserid).

Ka aega on vähe olnud. See pole loomulikult mingi põhjendus, aga loll on see, kes vabandusi ei otsi.

Hea on aga see, et fotokas pole mul õnneks päris tolmurull ja kohas nimega 12 KUUD on minu pildikesi ikka vahete-vahel näha olnud. Nii et sinna võib vahest kiigata, kel huvi.

PS Ülevalolev on roosa mannavahuhetk pihlakompotiga 2011 aasta viimastest päevadest. Ilma lumeta.

`Kusagil mingi saladus

Puntras omadega, kuigi selgust on rohkem, mis tekitas mõnes mõttes juurde natuke ebaselgust, on nii...

Kuhu hinged lähevad

kummalised kummalised teed

Uni tuleb tasakesi mööda kõrt üles

Mul on vahelduse mõttes mõned jamad jälle kaelas, siin üks sinitiib, et te päris ära ei kaoks.

Heinases võrgus

Jah ma siiski teen veel vahest pilti... mõnikord... praegune madalasageduse pildisaak... ai...

Vihm langeb ja märjaks saab maa

Peidus

Kas kuuled, kuis sügis seab samme siiapoole... vägaväga tasa, aga ikkagi.

Liiga palju rohelist

Karneval.

Tammepuu otsas

...igaüks vahib omale poole. Ootus.

Vanajumal on rääkinud

Häää oli!

Ja tuul puhub ülevalt alla

Niidu-kuremõõk. Haruldast leida on ootamatu.

Kurilind

Kustkohast teada, mis vaevab tema kolletanud silma, ta on seal kinni, sügise väga-väga kauge hahetav märk. Suvi on niikuinii nagu uni, ükskord tuleb ärgata nii või teisiti.

Seal teisel pool kõnnib hämarus

Maasud

Aimatav

Viiuli närbumine

Mull-mull

Minu minu sütesilmad minu mu sinitiib.

Lihtsad kõrbevad inglikesed

Balti sõrmkäpp, vana tuttav.

Film

Filmiga pole siin muud seost kui ainult see tunne või moodsamas sõnakasutuses feeling... See näitab seda kuidas piltnik on jõudnud punkti, kus klantspildid stiilis teravus-äärest-ääreni ja ei-mingit-ülepõlemist-vaata-histogrammi ning raudne-ei-mürale on jõudnud end ammendada ja edasiliikumine tahaks minna justkui tagasi, mis tegelikult mõnes mõttes on edasi.