Siesta

Pärastlõuna. Nädalavahetus!
Juba asfaldilt märkasin neid. Tuli ainult natuke mõtelda, veidi läbi lirtsuva kaldapealse ja pilliroo tatsuda (ise samal ajal vaikselt lootes, et läbi püdela muda ja kopraurgude ei vaju) ja õige varsti liuglevadki mustpead lodeva elegantsiga ning koos pehme tuulekesega üle pea ja üle päikese.
Kiiret pole.
Nüüd saab süüa. Ja oi, kui palju!
Taeva tuline kera haigutab varsti.
On ühepäevikuaeg.
Maipidu.